Laenuvõtjad nutavad ja maksavad. Kuni poole kallim kodulaen on uus normaalsus
30–50% võrra kallinenud laenud on mõjunud paljudele Eesti peredele külma dušina. „Nutan ja maksan!“ ütleb praeguses olukorras keskmine laenuvõtja. Selleks aastaks prognoosib mitu panka ka makseraskustes klientide arvu suurenemist. Kuidas laenude kallinemise tingimustes kainet mõistust säilitada, räägib LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.
Milline on prognoos, kui palju suurendab euribori tõus veel laenumakseid?
Turuosalised on juba mõned kuud ennustanud, et euribori tipp võiks olla 3,5% juures ning see võiks saabuda sellel suvel. Pärast seda peaks euribor hakkama rahunema. Oluline on mõista, et ajalooline euribori keskmine tase on olnud 2–2,5%. Pole enam mõtet oodata nii-öelda negatiivset või nulleuribori. Järgmine väljakutse meile kõigile ongi kohaneda uues intressikeskkonnas.
Viimastel aastatel on Eestis keskmine laenusumma olnud 120 000 eurot. Enne läinud suve, kui euribor oli veel null, oli selle laenu kuumakse 445 eurot. Nüüd, kui euribor on 3%, on sama laenu kuumakse 645 eurot. Seega on laen kallinenud koguni 45%.
45% on paljudele Eesti inimestele väga karm hinnatõus. Milliseid muid kulutusi saaks kodulaenuvõtja kokku tõmmata, et kannataks edasi elada?
Esiteks võiks alustada oma pere eelarve nii-öelda pulkadeks võtmisest, panna kirja kõik kulud ja tulud. Näiteks toitumisharjumuste muutmine – saab vähem väljas süüa, lõunasööki kaasa tehes on samuti võimalik tunduvalt rohkem raha kokku hoida. Samuti transport, võib-olla on teatud sõitudeks võimalik asendada auto ühissõidukiga. Lisaks, ehk tasuks sel aastal asendada talvine välismaa puhkusereis kodumaal puhkamisega.
Kõige tähtsam on siiski kulude-tulude pilt kaardistada ning seejärel vaadata, kust annaks üldse kokku hoida.
Veel üks hea võimalus on laenude refinantseerimine. Kui kodulaen on võetud juba mõnda aega tagasi, siis on võimalik see refinantseerida teise panka pikemale laenuperioodile, et saada kuumakse väiksemaks. Tarbimislaenud on võimalik liita üheks sobivamate tingimustega laenuks, saades nii parema ülevaate ja väiksema väljamineku.
Milliseid muutusi olete eraisikutest laenuvõtjate käitumises märganud?
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli kinnisvaraturul pöördepunkt, kui hindade kiire tõus sai lõpu. Laenutaotluste arv vähenes eelmise aasta lõpus päris drastiliselt. Nii kui kinnisvaratehingute arv hakkas kahanema, mõjutas see ka laenutaotlusi.
Praegu kliendid kohanevad uute oludega. Kui sügisel oli hästi palju infot kulude suurenemisest, aga reaalne hinnatõus polnud peredele veel päris kohale jõudnud, siis nüüdseks on laenukulude kasv jõudnud ka klientide eelarvetesse.
Eestlase üks tugevusi on see, et kohanemises oleme Euroopa, võib-olla isegi maailmameistrid. See on tegelikult hästi positiivne. Praegused laenuvõtjad võtavad laenu hoopis teises väljas kui 2022. aasta omad. Kulud on nüüdseks niivõrd palju suurenenud, et need, kes otsustavad laenu üldse võtta, peavad olema täiesti kindlad, et selline laenusumma mahub nende eelarvesse.
Swedbanki juht Olavi Lepp väitis hiljuti, et paanikaks pole põhjust, sest euribori tõus ei ole vähemalt praegu põhjustanud makseraskusi. Kas LHV näeb sama tendentsi?
Oleme Olavi Lepaga nõus. Pangad on viimase majandustsükli jooksul väga vastutustundlikult laenu andnud, mistõttu ei näe ka LHV praegu makseraskusi. Võlglaste hulk on olnud viimastel aastatel rekordväike ja inimesed on praeguseks olukorraks oluliselt paremini valmis kui eelmise kriisi eel. Suure tõenäosusega makseraskustes inimeste hulk siiski – küll mitte suurel määral –, üldkulude kasvu tõttu ikka kasvab. Eelmise majanduskriisiga seda kriisi kindlasti võrrelda ei anna. Üldises plaanis on makseraskustes inimesi niivõrd vähe, et protsentuaalselt ei hakka nende hulk kõigist laenuvõtjatest olema väga suur.
Swedbank eraldas isegi 2023. aastaks raha, sest risk saada makseraskustes kliendid on suur.
Loomulikult, ka LHV teeb prognoose vastavalt majandustsüklile ning igasugused puhvrid on seejuures vajalikud. Pangad prognoosivad selleks aastaks küll suuremat makseraskustes kliente arvu, aga veel kord: kui võrrelda eelmise kriisiga, siis nende inimeste hulk jääb ikka oluliselt väiksemaks.
Me ei näe, et midagi drastilist peaks juhtuma. Peale selle, et pangad on võrreldes eelmise majanduskriisiga käitunud tunduvalt vastutustundlikumalt, on ka klientide hoiuste ja vaba raha hulk tervikuna nüüd ligi kolm korda suurem. Kolmandaks, me ei näe praegu turul suurt töötuse määra tõusu, endiselt on tööjõupuudus. Niisiis võib öelda, et oleme palju paremini kriisiks valmistunud.
Eksperdid ütlevad, et praegu ei ole kodu (laenuga) ostmiseks hea aeg. Kas nõustute?
Kodu ostu ajastamine õigele turuajale on olnud ajalooliselt ikka päris keeruline ülesanne. Toome näite. Klient, kes müüb kodu ajal, kui hinnad on kõrgel, saab selle eest hästi palju raha. Samas on sel ajal ka uued kodud väga kallid. Seega peab ta oma uue kodu ostuks samuti rohkem maksma.
Sama kehtib ka vastupidi. Kui tahad osta uut kodu turu põhjas, aga enne pead oma olemasoleva kodu maha müüma, siis saad ka oma olemasoleva kodu müügi eest vähem raha. Seega taandab see „hea koduostmisaja“ efekt ennast välja.
Ennekõike peaks kodu ostmine olema ikkagi vajaduspõhine. Kui pere suureneb, siis on ka vajadus suurema kodu järele ning seda olenemata ajast – kas majandus on parasjagu languses või tõusus. Pannes oma elu ootele kinnisvaraturu järgi – kas see on seda väärt? Pigem soovitan valida jõukohane laen, mida jõuate igal ajal tagasi maksta.
Raskel ajal on tavaliselt ka pangad laenu andmises kitsimad. Kas LHV on juba karmistanud või karmistab laenu andmise tingimusi?
Sügisel tegid teatavasti kõik pangad need arvutused ära, et kuna kulud on kasvanud, siis on vähenenud ka laenusummad, mida klient võib saada. Muus aga ei ole me tingimusi muutnud.
Mida soovitaksite neile, kes soovivad sel aastal laenu võtta?
Üldisel soovitan Eesti inimesel alati mõelda enda jaoks läbi plaan B. Meelerahufondi ja säästude olemasolu on samuti kindlasti väga oluline. Majandus on tsükliline, me ei ole lõputult languses ega ka tõusus. Eelmine hea tsükkel oli lihtsalt väga pikk ning inimesed harjusid sellega ära. Läbimõeldud ja kaalutletud otsuseid tuleks alati teha.